Sunday, December 19, 2010

Ühe arvuti parandamise lugu

Toon teieni kronoloogiliselt ühe arvuti parandamise loo, mida ei saa lihtsalt üles kirjutamata jätta. Seda nii sellepärast, et pärast tore meenutada, kui ka seetõttu, et isegi 21. sajandi kapitalismis tuleb kaaskodanikke mõningate ettevõtete eest hoiatada. Kasutan vaid fakte ja jätan kommentaarid teiepoolseteks, seega ei kohta te alljärgnevas tekstis mitte ühtegi süüdistust, oletust, iseloomustust ega minu isiklikku seisukohta. Nagu ma ütlesin - ainult faktid. Panen need nummerdusega üksteisele järgnema, et oleks ka parem jälgida.

1. Oktoobrikuu viimane nädal. Poolõe elukaaslasel (edaspidi õemehel) "läheb arvuti katki". S.t arvuti käivitamisel küsib masin "Startup diski" ja Windows üles ei jookse. Õemees viib seepeale arvuti parandusse Pärnu Digistep'i Härma kaubahoovi 2. novembril 2010. Olgu lihtsalt ära märgitud, et tegu on AMD s.939 masinaga, millel Athlon 64 3000+ protsessor, Asus A8N-SLI emaplaat, 6600GT videokaart, 2 pulka mälu ja SATA kõvaketas. Viimaste mahud peast enam ei meenu ega oma ka tähtsust.

2. Novembrikuu teisel nädalal kuulen õemehelt, et ta arvuti on paranduses, kuhu viimisest oli möödas üle nädala ning Digistepist polnud veel ühendust võetud. Soovitasin tal ise neile helistada ja uurida, mis seis on. Öeldakse, et emaplaat on läbi. Pakun õemehele välja variandi, et vahetan emaplaadi välja ise, palju odavamalt, kui seda Digistepis oleks tehtud. 12. novembril tuuakse masin Digistepist ära, kusjuures õemehele müüakse kaasa 3,5" kõvakettaboks, millega ta "saaks oma andmed vajadusel kõvakettalt kätte". Sellesse boksi pannakse masina kõvaketas Digistepis. 

3. Saan arvuti enda kätte. Võtan kõvaketta boksist välja ja ühendan masinasse. Pilti arvutile ette ei saa. Välistan võimalused, et viga võiks olla toiteplokis, mäludes, videokaardis. Null, tõepoolest emaplaat, nagu Digistepis öeldi. Satun HV foorumis hea diili peale ja saan uue emaplaadi koos protsessori ja protsessorijahutusega 300.- EEK + post (säästis mind muuhulgas vaevast osta eraldi uut termopastat ja hakata sellega mäkerdama).

4. Vahetan masinal vana emaplaadi ja prose "uute" vastu. Masin käivitub ja stardib Windowsi, sealjuures meeldivalt nobedalt. Desktopilt vaatavad vastu muuhulgas Realteki helikaardidraiveri ja nVidia videokaardidraiveri installikad. Tegelikult sain juba taustapildi järgi aru, et tegemist on väga värske Windows XP installatsiooniga. Kõvakettal ei leidu ühtegi õemehe isiklikku faili.

5. Viin arvuti õemehele koju tagasi. "Ma olen šokis praegu," ütleb ta mulle selle peale, kui kuuleb, et tema faile pole enam. "Miks mulle siis see väline boks müüdi?" oskab ta vaid küsida. Rääkisin talle tol hetkel oma oletustest, kuid nagu ma ütlesin, siin me neist ei kirjuta. Teen talle ettepaneku minna Digistep'i uurima, mida seal selle arvutiga õigupoolest tehti.

6. Kuna õemees on tööga üsna hõivatud, jõuame Digisteppi alles reedel, kolmandal detsembril. Tehnik, kelle jutule pääseme, pole see sama, kes arvutiga tegeles, ent välja otsitakse tööleht, mis peaks näitama tolle arvutiga tehtud tegevusi. Paber, kuupäevaga 2. november, sisaldab järgmist: "Windows ei buudi üles, hangub, ema läbi". Kõik. Kui esitan küsimuse, kus on aga õemehe failid, ei osata öelda muud, kui et "tagantjärele on seda niimoodi raske öelda". Tõepoolest, paberimajanduses ei kajastu kuskil, et oldaks Windowsit installitud sellega kaasnenud formatiga, sellele juhib tähelepanu ka diskussioonis osalev kauplusemüüja. "Meil maksab opsüsteemi installeerimine 400.- krooni, arve on ju aga vaid diagnostika ja kõvakettaboksi eest. See arvuti võis olla tühjaks lastud ka juba varem. Kuidas olekski saanud tehnik sellesse arvutisse Windowsit installida, kui masin hangus ja emaplaat läbi oli?". Ütlen neile, et kui ma suudan ära tõestada, et Windowsi on installeerinud nemad, siis nad kuulevad minust veel.

7. Päev, millal nad minust jälle kuulsid, oli järgmine esmaspäev. Lasin kodus mälupulga peale Aida64 programmi, millega olin juba reedel kontrollinud, et kettal olev opsüsteem oli installeeritud 5. novembril umbes keskpäeva paiku. Lähme jälle kohale - olles juba valmis tõestama neile mida iganes -, võtab meid vastu sama tehnik, kes varem. "Mis te siis teada saite?" - "Et see opsüsteem on installeeritud sel ajavahemikul, kui arvuti oli teie käes." "Selge," vastab tehnik. "Ma siis võtan ta vastu ja üritan siit mingeid faile kätte saada."

8. Tänaseks on arvuti õemehe käes tagasi. Enamik faile oli taastatud ja pood vabandas juhtunu eest. Sellest lõpplahendusest kuulsin ma üleeile.

9. Ma valetasin, kui ma kirjutasin selle loo sissejuhatuses, et see ühtegi minu isiklikku seisukohta ei sisalda. Ma olen isiklikult veidi pettunud, et õemees Digistepi poolse vabandusega rahuldus. Minu meelest on siin ainest Pärnu Postimehest Võsa-Petsini. Samuti oleks tahtnud kohtuda selle esmase tehnikuga näost näkku ja kuulda, mis tal enda õigustuseks öelda oleks olnud. See rong on nüüd läinud, aga vähemalt sain ma sellest kõigest siia kirjutada.

Thursday, September 9, 2010

"Let me Google that for you"

Täna istun koolis Tarkvara arendusprotsessi tunnis ja me tegeleme Google'ist info otsimisega. Ülesanne oli selline, et anti märksõnad (multimeedia rakendused, P2P, reaalajasüsteemid, tööstusautomaatika, robootika, terminalserveri tarkvara) ja me peame nendel teemadel otsima õpetajale "huvitavat eestikeelset materjali". Ise on ta kuskil maja peal koos (endise?) IT-adminniga ja teevad jumal-teab-mida. Ühesõnaga nii huvitav tund on, et ma mõtlesin hakata siia kirjutama.

Reedel oli kontserdimajas vastuvõtt. Laulsime kooriga. Tuli vist kuulataval tasemel välja, mina ise kaifisin jällegi täiega. Pärast sai peeneid tikuvõileibu ja šampust/vett. Mõningate õpetajatega sai ka vesteldud, ei midagi erilist, tavaline chit-chat. Veidi humoorikas oli see, mis pärast juhtus, kui klassijuhataja mind koos oma teiste endiste õpilastega 9. lennust pärast vastuvõttu enda juurde külla kutsus. Ainult et mina olen 16. lennust. Ma ei teadnud, et ma enda ea kohta 7a vanem välja näen...

Laupäeval oli vilistlastele korraldatud koolis päris autentsed koolitunnid ja õhtul oli rongkäik kooli eest Sunset'i, kus oli pidu. Õpside bändi esinemise ajal sai ennast ikka korralikult tühjaks karatud, nii et Singer Vingeri jaoks enam energiat ei jätkunud. Sellest polnud ka kahju, sest pole seda koosseisu kunagi fännanud. Aga pidu oli tore. Kahju, et järmine taoline alles viie aasta pärast on.

Uuest nädalast uudiseid veel niipalju, et suitsetamise jätsin maha (jälle). Täna kolmas päev ilma ühegi sigaretita. So far so good. Juba praegu maitseb toit paremini ja üleeile pidin isu kasvamise kompenseerimiseks pärastlõunal ühe extra õuna näksima. Sügise paiku on head snäkimaterjali õnneks palju, rämpsust tuleb ennast lihtsalt eemal hoida.

Täna otsisin netist huvi pärast infi VMware uue toote vSphere kohta, kus muuhulgas pakuti võimalust osaleda seda tutvustavatel koolitustel. Online-koolitus kestab viis päeva ja maksab 4675USD, sinna lisaks pärast juurde eksam, mis praegu oli soodukaga 105USD. Päkapikud, nüüd siis teate.

Praeguseks kõik, otsin siis Google'ist asju edasi. (loe: hängin Facebookis, Postimees.ee's jne)

Wednesday, September 1, 2010

Toredat tarkusepäeva vms


Ma ütlen teile kohe ära, et ma pole elus blogi pidanud. Isegi mitte päevikut kui sellist. Seega võib käsitleda seda blogi kui minu esimest katsetust kirjatüki kallal, kus kõik pähekargav üles kirjutatakse ning mis tänu world-wide-web'i imelisusele ka miljarditele kättesaadavaks osutub. Päris exciting värk, äkki saan veel kuulsakski. :D

Mõnes mõttes ei ole blogipidamise alustamiseks täna üldse hea päev, sest teen ma seda kergelt veinise peaga. Kui mõni alaealine seda lugema satub ja siinkohal mingi ime läbi ei tea, miks alkoholijoobes korda saadetud ettevõtmised ka kõige briljantsemad ideed vasakule võivad keerata, siis uskuge mind - alkoholist salakavalamat substantsi annab otsida (jätame siinkohal naised välja, eks ju). Etanooliga on, jah, sedasi, et võib ta muuta vagura kodukana lõõmavaks klubitšikiks ja keskealise kiilaneva stiiliõnnetuse suuremaks naistemagnetiks kui viimased Toltse&Kabanossi peokingad, kuid seda on nad kõike vaid nende endi meelest. Teised inimesed üldjuhul naeravad nende üle. Sellepärast, lapsed, tulebki alkoholi tarbida mõõdukalt, siis annate te kindlasti vähem võimalusi piinlike olukordade tekkeks. Olgu see minupoolne soovitus teile tänase tarkusepäeva, 1. septembri puhul. Omalt poolt luban anda endast parima, et tuleviku postitused tulevad purukaines olekus. ;)

Täna oli muuseas esimene esimene september, kus ma kooli ei pidanud minema (kui välja arvata 2009, mil ma olin Kaitseväes). Minu jaoks algab koolipäev homme ja sedagi kohe 10-tunnise päevaga. See on kõik väga tore, aga esimese koolipäeva ärevus, mis lapsepõlvest veel meeles, on kadunud. Ei oma kooli aktust ega midagi. Vähemalt sai pühapäeval käidud Sütevaka aktusel vilistlaskooriga esinemas, nii et kooli algus sai ikkagi omamoodi ära märgitud. Loodetavasti õppuritele meeldis meie esinemine, mina igal juhul kaifisin seda täiega. Ehk said vähemalt osadki põhikooli juntsud ja gümnaasiumi tulevgeeniused sellest indu tuleva õppeaasta edukaks läbimiseks. You poor bastards...

Käesolev nädal toob veel täpselt niipalju sündmusi, et reedel tuleb kooriga esineda kontserdimajas ja laupäeval jälle kooli ees kooli kokkutuleku aktusel. Kui viitsimist, kriban neist ka siia.

Viva Martini Bianco!