Täna peaksin blogima kahest eri tüüpi IT-juhist omal vabal valikul. Tabasin ennast kohe probleemi otsast - paljudest ei tea sügavuti just palju ning kellega omal käel kokku on puututud, pole ehk kõige tuntumad. Ja siis on veel nende (vajadusel) kritiseerimise küsimus siin niimoodi poolavalikult. Aga ma lihtsalt alustan kuskilt ja vaatame, kuhu jõuame.
Kui panna ühte lausesse kokku kolm nimisõna - "Eesti", "IT" ja "juht" - siis on muidugi raske mitte mõelda Taavi Kotkast. E-residentsuse ühe "isana" sobib ta õppematerjalis välja toodud klassifikatsiooni kohaselt hästi arengumootori (change motor) näiteks. Tõenäoliselt ühe avalikkusele tuntuima innovatsioonivedurina on ta isegi 2014. aastal valitud Euroopa IKT-auhinnagalal Euroopa parimaks IT-juhiks. Tundmata teda küll isiklikult, saab puhtalt välise "vaatluse" põhjal öelda, et enesekindla ja karismaatilise professionaalina, kel kogemusi nii avalikust kui erasektori tippliigast, on tal õnnestunud oma ideedele vajalikud "vahendid" taha saada ning seeläbi ka suuri asju suutnud realiseerida. Lisaks sellele ei puudu tal ka kriitikameel, kui midagi kuskil kehvasti tehakse või kui tundub, et kohati ka meie oma "tiiger" on lonkama jäänud. Jah, tegu niivõrd võimeka mehega, et MKM'ist lahkudes pidi riik talle väärilise järglase leidmiseks konkursiaegagi pikendama.
Olen natuke rebel ja kirjeldan nüüd juhti, kes pole avalikkusele tuntud, kuid kellega on endal positiivne kogemus. Kui töötasin CGI Eestis, oli meie paarikümnepealise teenuse haldus- ja arendustiimi juhiks Janar Rahumeel, kes on hea näide coach/mentor-tüüpi juhist. Olles ise tarkvaraarendaja taustaga, suutis ta samastuda arendajatega nende igapäevatöö juhtimisel ning neid hästi motiveerida, samuti korraldas "koodirevüükoosolekuid", kus üheskoos vesteldi aktuaalsetel teemadel nt Java uue versiooni kohta jne. Kuna mehel oli endal sügav huvi koodi vastu ja ka juhiomadused olemas, sobis ta suurepäraselt sellist tiimi juhtima. Seda "juht-meeskond" sümbioosi toetas väga ka organisatsioonis korraldatud meeskonnaürituste poliitika, mis itikad paar korda aastas ATV-safarile või kanuumatkale viis. Oli küll näha, et meeskonnast selle poolega, kes tegeles haldusega, ta niivõrd samastuda ei osanud, kuid tegi vähemalt kõik endast oleneva, et ka nemad ennast hästi tunneks. Uuris igal juhul üsna tihti, kuidas meil läheb ja kas midagi hinge peal on. :)
No comments:
Post a Comment