Monday, April 10, 2017

Täna õpime häkkeriks saama

...sest Eric Steven Raymond on just selliste juhtnööride kogumiku valmis kirjutanud ja IT Kolledži tudengina peaks ju olema iseenesestmõistetav, et võtan siit nüüd vähemalt mingis mastaabis õppust. Tegelikult on ülesandeks pandud kirjatükki hoopis arvustada, mida ma nüüd oma parima äranägemisvõime kohaselt teen.

Alustuseks saab öelda, et lugemine on huvitav. Tekst ei ole absoluutselt nii tehniline, kui esmapilgul eelarvamuslikult oodata oskaks, kui teemaks võtta midagi häkkimisega seonduvat. Lugejale tehakse väärarusaamade kummutamiseks kohe alguses selgeks, et häkker ei ole see kräkker, kes riigiasutuste arvutisüsteeme põhja üritab lasta, vaid midagi hoopis muud - laiahaardelisemat, üllamat, inimlikku ja professionaalset. Tegelikult kirjeldatakse subkultuuri, mis põhineb tänapäeval open-source'i propageerimisel, kommuunipõhisel läbikäimisel ja infovahetusel ning huvitavatele probleemidele nutikate lahenduste leidmisel. Rõhu all on mindset'i olulisus - IT-alasest kompetentsist ei piisa, et siinkohal häkkeriks kvalifitseeruda, eriti kuna selle tiitli saavutamine eeldab siseringi heakskiitu. Vundamendiks on siiski pädevus valdkonnas - antakse juhtnööre, milliseid programmeerimiskeeli peaks tundma ja oskama, rõhutatakse Linuxi-tundmise tähtsust jne.

Mõned nädalad tagasi kirjutasime "IT-profi" definitsioonist - "häkker" Raymondi kirjelduses sobiks siin hästi üheks võimalikuks sünonüümiks. Kui oled aga rohkem Windowsi peal üles kasvanud IT-huviline, kel ehk mõni MS-sertifikaatki taskus ja selles infrastruktuuris omajagu teadmisi, ja soovid end häkkeriks nimetada, siis, noh, sorry, bro. Isegi dokumendi lõpu-KKK's on vastatud küsimusele, kas häkker peab vihkama ja bäshima PisiPehmet - ja vastab nelja lausega iseendale vastukäivalt - "ei, ei pea, aga kirjuta head koodi ja see mõjub MS'i suunas väga hea bashimisena".

Vaba tarkvara propageerimine, enda mitmekülgse arendamise soovitamine jpm, mis Raymond välja toob, on kõik väga asjalikud soovitused, kuid psühholoogiliselt võib mis tahes teadlik ja postulaarne vastandumine mõjuda probleemselt, võimalik, et isegi eemaletõukavalt. Annab asjale kahtlase "maitse". On oht, et paistab väljapoole üleolevana. Poliitikas öeldakse selle kohta: "Asi ei pea ainult olema aus, vaid ka välja paistma aus." Needsamad Linuxi-häkkerid astuvad minu silmis sellega alati kolinal ämbrisse, kui kuulutavad uhkelt mõne Windowsi-alase küsimuse peale, et "ei tea, ma ei kasuta Windowsi". Mis laiahaardelisusest me siis sellisel juhul rääkida saame?

Loomulikult ma soovitan paljudest neist juhtnööridest, mis Raymond välja toob, kõrva taha panna. Tulles tagasi meie "IT-profi" definitsiooni juurde, siis seda sa tõesti olla ei saa ilma programmeerimisoskusteta, selge eneseväljenduseta, sügava huvita lahendamata probleemide vastu jne. MS'i vastasus mõjub aga aastal 2017 lihtsalt väsitava ja äraleierdatuna.

No comments:

Post a Comment